Krambid

Lihaskramp on ühe või mitme lihase äkki tekkiv valuline kokkutõmme, mis võib esineda ka täesti tervetel inimestel. Spordiga tegelevatel inimestel on lihaskrambi kõige sagedasemaks põhjuseks suur kehaline koormus ja vedelikupuudus. Samas võivad lihaskrambid olla ka erinevate haiguste avalduseks.

Miks krambid tekivad?

Lihaskramp tekib üldjuhul veepuudusest või verevoolu vähenemisest, mis põhjustab selle, et organismis olevad elektrolüüdid ehk mineraalained (naatrium ja magneesium) lähevad tasakaalust välja ja põhjustavad krampe.

Suurimad krampide põhjustajad on:

- Vedelikupuudus
- Liigne treening
- Arteroskleroos ja arterite kitsenemine
- Kaaliumi väljutavate diureetikumide kasutamine
- Rasedus

Kuidas krampidest hoiduda?

- Treeningul joo piisavalt .

Trenni ajal võiks juua iga 20 minuti järel. Loomulikult pead arvestama, et päeva jooksul tarbitud vedeliku kogus vastaks kulutusele. Mida rohkem higistad, seda rohkem vedelikku tarbi. Arvesta ka sellega, et higistades kaotad sa lisaks veele ka mineraalaineid, mis tuleb joogiga tagasi saada. Seepärast eelista mineraalvett!

- Venita korralikult.

Füüsilise koormuse ajal või pärast seda tekivad krambid sellest, et lihas on pinges. Seepärast tee alati pärast treeningut venitusharjutusi.
Krambihoo ajal masseeri või venita lihast hästi ettevaatlikult. Abiks on ka jääkoti asetamine krampis lihasele.

- Säilita kaaliumi ja magneesiumi taskaal.

Üldiselt tekivad kaaliumi vaegusest põhjustatud kaebused just lihastes. Kui krambid on tingitud just kaaliumi vähesusest, lisa arsti ettekirjutusel mingi kaaliumipreparaat või tarbi rohkem kaaliumirikkaid toiduaineid. Kaaliumi sasaldavad koorega küpsetatud kartulid, tomatid, kaunvilju, seller, banaanid, pähklid, liha, rosinaid jne.
Magneesium on samuti osaline paljudes organismi elutähtsates reaktsioonides (kaltsiumi ainevahetuses, toimib lihaserakkudele ja veresoontele, lihastele ja südamele ning kaitseb organismi stressi eest).
Lisaks muudele häiretele on magneesiumipuuduse üheks tunnuseks just lihastoonuse tõus – lihasekrambid. Elutegevuseks vajaliku magneesiumi saab inimene tavaliselt toiduga. Magneesiumivaegust põhjustavad liigne alkoholitarvitamine, diureetikumid, kaaliumivaene toit, kaaliumi imendumishäired, alkoholiga liialdamine. Suurenenud magneesiumivajadus on ka sportlastel, noorukitel, rasedatel ja imetavatel emadel.

Kui krambihood on pidevad, soovitan sul pöörduda arsti poole. Arst teeb kindlaks krampide täpsed tekkepõhjused ning määrab õige ravi.