logo

Mida teha, et kehakaal langeks?

Kuidas langetada kaalu, et dieet oleks tulemuslik?

Kuidas toituda ja saavutada oma unistuste vorm?

Lae alla tasuta nõuanded kehakaalu muutmiseks?

Laen alla tasuta nõuanded!

Ehk põhjustab sinu vaevusi just see…

18. August 2011 Kommentaarid puuduvad »
Gluteenitalumatus

Gluteenitalumatus

Viimasel ajal on palju juttu olnud gluteenitalumatusest. Selles blogis kirjutangi täpsemalt millega on tegu ning kuidas sellega kaebustevabalt toime tulla.

 Tsöliaakia ehk gluteenitalumatus on päriliku eelsoodumusega eluaegne haigus, mille vallandavad nisust, rukkist, odrast ja kaerast valmistatud tooted. Teraviljades leiduvad valgud – eriti nisus leiduv gluteen, odras leiduv hordeiin, rukkis leiduv seka­liin ja kaeras leiduv aveniin – põhjustavad gluteenitalumatusega inimestel peensoole limaskesta hattude järkjärgulist taandarengut kuni nende kaoni. Just peensoole kaudu aga imenduvad organismi kõik vajalikud toitained – valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid, mineraalid ja mikroelemendid. Seetõttu kujunevad kahjustunud peensoole limaskestaga haigel toitainete imendumise häired, mis omakorda põhjustavad toitainete vaegust.

Tundemärgid ja avaldumine

Tsöliaakia võib esineda igas vanuses, lapsepõlvest täiskasvanueani. Mida nooremas eas tsöliaakia avaldub, seda tüüpilisem võib olla haiguse kulg. Mida hilisemas vanuses tsöliaakia avaldub, seda varjatum võib see olla.

Tüüpilised ja atüüpilised ehk ,,varjatud” sümptomid:

• üldine väsimus ja haiglane enesetunne

• kaalulangus vaatamata normaalsele toitumisele

• seedetrakti vaevused (korduv kõhuvalu, gaaside kogunemine soolde, oksendamine, kõhulahtisuse perioodid, mis võivad vahelduda kõhukinnisuse perioodidega, koguseliselt suur ja puderjas väljaheide).

• raua- ja/või foolhappevaegus, sellest tingituna kehvveresus

• menstruaaltsükli häired, iseeneslikud abordid, viljatus, väikese sünnikaaluga enneaegne laps, varajane menopaus (<45 aastat)

• luuhõrenemine ehk osteoporoos

• liigesevaevused

• jäävhammaste emaili ja struktuuri muutused (hammaste sinine värvus)

• lisaks peensoole kahjustusele võivad esineda muutused ka organismi muudes kudedes, näiteks närvisüsteemis ja nahal (dermatitis herpetiformis).

 

Mille põhjal tsöliaakiat diagnoositakse?

• Patsiendi kaebused ning anamnees, mis viitab pärilikule eelsoodumusele.

• Tsöliaakiahaige esimese astme sugulastele tuleb teha sõeluuring regulaarselt iga kahe aasta järel.

• Kõigil, kellel kahtlustatakse tsöliaakiat, on vaja määrata veeniverest haiguse „märktuled” ehk tsöliaakiale iseloomu­likud antikehad.

• Lõplikuks ja korrektseks diagnoosiks tehakse peensoole biopsia – peensoole limaskestalt võetakse uuringu jaoks proovitükk.

Tsöliaakiahaige ainus ravivõimalus on eluaegne  gluteenivaba dieet!

Kui patsient peab täpset ja ranget dieeti, siis paraneb peensoole limaskest täielikult ja haige vaevused taanduvad. Gluteenivaba dieedi rikkumisega tulevad tagasi endised haigusnähud ning peensoole limaskest kahjustub taas, mis omakorda võib soodus­tada pahaloomulise kasvaja teket.

Dieedi järgimisel on alati oluline teada toidu koostist. Toote pakendil peab olema märgitud, et toode on gluteenivaba. Sama kehtib nn „peidetud” gluteeniga toidu, ravimite ja vitamiini-preparaatide suhtes, sest gluteeni kasutatakse sageli lisaainena.

Kui dieetravi alustamisest on möödunud kuus kuud, tuleb teha tervisekontroll, et hinnata toitainete puudulikkust organismis. Lisaks dieetravile võib olla vajalik teatud defitsiitsete vitamiinide või mineraalide asendus.

Regulaarses tervisekontrollis tuleb patsiendil käia kord aastas või kord kahe aasta jooksul, vastavalt arsti otsusele!

Milliseid toiduaineid gluteenitalumatuse puhul valida?

Kui tsöliaakiahaige sööb talle lubatud mitmekesist toitu – tera­viljadest riisi, tatart, hirssi või maisi, kõiki köögi- ja puuvilju, mitmesugust liha ja kala, muna, piima ja piimatooteid, marju, pähkleid ja kõiki teisi tsöliaakiahaigele lubatud toite, ei teki tal mingeid toitainete vaegusnähte.

 

 

Toiduainete

rühmad

Lubatud

toiduained

Ravi alguses ei soovitata

Keelatud

toiduained

Teraviljad

Mais, tatar, tatra­jahu, makaronid, hirss, riis, riisi­nuudlid, popkorn, riisileivad, gluteeni­vabast jahust leivad, saiad, küpsised, näkileivad ja pasta­tooted

Nisu (nisuliigid: spelta, durum, graham, triticale, kus­kuss), rukki-, odra- ja kaerasisaldusega leiva- ja saiatooted, manna, nisujahust pastatooted, küpsised, vahvlid, pirukad, tordid, müslid, kliid, idud

Piima-tooted

Keefir, juust, kohupiim, kodu­juust, jogurtid (mis ei sisalda keelatud teravilja), hapukoor, piimasegud, rõõsk koor, vahvlita jäätis

Piim on keelatud ja piimatooteid tuleb piirata kuue kuu või aasta jooksul pärast ravi alustamist

Kohupiimakreemid ja jogurtid, mis sisaldavad keelatud teravilju, lahjad määrdejuustud, süntee­tiline koor. NB! Juustud ja imikutele mõeldud purgitoidud võivad sisal­dada gluteeni – kontrol­lige nende koostist!

Liha, kala,

lihatooted

Sealiha, veiseliha, kanaliha, kala, keel, maks, kanamuna

Pelmeenid, lihapallid, viinerid, keeduvorst, suitsuvorst, verivorst, frikadellid, kalapulgad, puljongikuubikud, kast­mes kala või liha. Liha­konservide, pasteetide ja grillvorstide puhul kontrollige koostist!

Kartul ja aedviljad

Kartul, porgand, peet, värske kapsas, lillkapsas, värske kurk, paprika, kõrvits, põlduba, mugulsibul, porru, oad, soja

Roheline hernes piiratult,

kaalikas, hapu­kapsas

Kartulipudru pulber, kartulivahvlid

Marjad ja puuviljad

Kõik marjad ja puuviljad

Hapud marjad ja puuviljad

Nisu-, rukki-, odra- ja kaerajahu sisaldavad magustoidud, keelatud teravilju sisaldavad marjapudrud

Kasutatud Ida-Tallinna Keskhaigla materjale

Terv, Heikki

Imre Vähi valmistumine 2011.a klassikalise kulturismi maailma meistrivõistlusteks, Vol III

15. August 2011 Kommentaarid puuduvad »
Imre Vähi

Imre Vähi

Tervitus!

Võistlusteni 14 nädalat.

Tänaseks olen dieedil olnud juba mitu nädalat ning vorm hakkab vaikselt teravamaks minema. Täna keskpäevaks sain oma kehakaalu numbriteks imelised 79,5 kg. Selline kaal on augusti alguseks oluliselt parem kui ma planeerinud olin. Treeninguid on 1-3 trenni päevas ning ühe treeningu pikkus on keskmiselt 1 tund. Väga paljud usuvad, et kulturistid ainult elavadki jõusaalis, aga tippatleedid teevad trenni suhteliselt lühikest aega. Erinevalt algajatest asjaarmastajatest, kes suudavad teinekord jõusaalis istuda 5-6 tundi, ei tee võistlevad kulturistid midagi üleliigset- iga liigutus on väga täpselt paigas.

Lisan siis jälle tuttavate poosidega pildid ning igaüks saab neid võrrelda 2 nädalat tagasi üles pandud esimeste piltidega ning ette kujutada, milliseks see vorm 2 kuuga muutuda võiks.

Tervitades,

Imre Vähi

.

.

.

Pildid hetke vormist: 3 pilti.

  1. Esimene pilt: sportlase lemmikpoosist, mis ei ole kohustuslik poos
  2. Teine pilt: vabaseis eest
  3. Kolmas pilt:  selja tagant topeltbiitseps

Imre Vähi lemmikpoosImre Vähi vabaseis eestImre Vähi selja tagant topeltbiitseps

Imre Vähi valmistumine 2011.a klassikalise kulturismi maailma meistrivõistlusteks, Vol II

09. August 2011 Kommentaarid puuduvad »
Imre Vähi

Imre Vähi

Tere taas!

Nädal on möödunud viimasest pildistamisest. Olen kaalus maha saanud umbes 1 kg ning kulturismi seisukohast on see väga suur edasiminek.

Toitumist olen piiranud joogi arvelt, kus olen asendanud mahlad mahlajookide vastu. Vaikselt lähen üle ainult Fat Burner joogile, milles ei ole kaloreid ning mis sisaldavad L-Carnitini. Lisaks loomulikult FAST toidulisandid BURNER, WHEY+, PROMIX jne- kõik naturaalsed tooted!

Asjatundmatud inimesed on toidulisandeid nimetanud keemiaks ja rumalamad tegelased isegi dopinguks, aga väga vähesed teavad, et Eesti Kulturismi koondis teeb tugevat koostööd Eesti Olümpiakomitee ning anti-dopingu Liiduga ning võistlejaid saadetakse ka võistlusväliselt kontrolli. Isegi tavalise inimese jaoks mõeldud unerohud, valuvaigistid või palavikualandajad võivad tippsportlastel dopingukontrollides näidata positiivset tulemust. Selles suhtes kindlasti mitte liigitada toidulisandeid keelatud aineteks!  Vaadake pilte ja võrrelge eelmise nädalaga.

.

Olgu lisatud, et hetkevorm on väga kaugel võistlusvormist.

.

.

Tervitades,

Imre Vähi

Pildid hetke vormist: 3 pilti.

  1. Esimene pilt: sportlase lemmikpoosist, mis ei ole kohustuslik poos
  2. Teine pilt: vabaseis eest
  3. Kolmas pilt:  selja tagant topeltbiitseps

Imre Vähi lemmikpoosImre Vähi vabaseis eest

Imre Vähi topeltbiitseps tagant

Hädavajalik vormisaamiseks…

04. August 2011 Kommentaarid puuduvad »
Hädavajalik vormisaamiseks...

Hädavajalik vormisaamiseks...

Lihastreeningu kasulikkusest ja vajalikkusest olen palju juttu teinud. Sellegipoolest on hea vahepeal toetada oma seisukohti ka teaduslike uuringutega.

Nagu varasemaltki olen öelnud, siis oma kehakuju muutmisel lihastreeningule vastast ei ole. Selleni jõudsid ka Taiwani teadlased, kes kinnitasid, et raskuste tõstmine on pikaajalise lihasmassi saavutamise seisukohalt efektiivsem vastupidavuspordialadest.

Katse viidi läbi eelnevalt mittetreeninud inimeste peal. Esimene grupp tegi kuue kuu jooksul nädalas kolm kümnest harjutusest koosnevat lihastreeningut, teine grupp treenis jooksulindil 30 minutit, intensiivsusega 70-80% maksimaalsest südamelöögisagedusest.

-          Selle kõige tulemusena tõusis  vastupidavustreeningu tagajärjel aeroobset võimekust iseloomustav maksimaalse hapnikutarbimise näitaja (mis oli ka loogiline). Huvitav on see, et samasuguseid muutusi täheldati väiksemal määral ka lihastreeningugrupil.

-          Rasvavaba kehamass (lean body mass) tõusis lihastreeningugrupil lausa 71 protsenti ja pärast 6 kuud mittetreenimist  osa sellest lisandunud lihasmassist ka säilis.

-          Vastupidavustreeningu grupil tõusis küll samuti rasvavaba kehamass, ent leiti, et see on seotud pigem rasva hulga vähenemisega kehas. Tegelikkuses nad hoopis kaotasid 0,5 kg oma lihasmassist.

-          Lihasmassi suurenemist ja jõu kasvamist täheldati ainult lihastreeningu grupil. Pärast 6  kuud mitte treenimist võrreldi gruppe uuesti. Tulemused näitasid, et  vastupidavustreeningu grupi kõik näitajad olid langenud tagasi treenimiseelsesse perioodi (rasva%, aeroobne võimekus), samas kui lihastreeningugrupp küll kaotas oma saavutatud aeroobse võimekuse taseme, ent suutis säilitada osa lihasmassist.

Kokkuvõtteks võib öelda, et vastupidavustreeninguga võib saavutada küll aeroobse võimekuse suurenemist, kuid keha kompositsiooni, üldise väljanägemise ja jõu saavutamiseks on lihastreening märksa efektiivsem.

Lihatreeningut võib kasutada näiteks ka ettevalmistusena mittetreenimise perioodideks. Naastes treeningute juurde on osa lihasmassist säilinud ja sa ei pea alustama nullist.

Kasutatud materjale aadressilt http://www.charlespoliquin.com/

Tervitades, Heikki

Imre Vähi valmistumine 2011.a klassikalise kulturismi maailma meistrivõistlusteks, Vol I

28. July 2011 Kommentaarid puuduvad »
Imre Vähi

Imre Vähi

19-20 novembril 2011 toimuvad Tallinnas Nokia kontserdimajas maailma meistrivõistlused klassikalises kulturismis.

Mis on klassikaline kulturism?

Klassikaline kulturism võeti IFBB organisatsioonis esmakordselt uue spordialana kasutusele 2005 aastal. See spordiala on mõeldud nendele, kes treenivad aktiivselt ning kelle keha vorm on maksimaalselt atleetlik, aga kulturismiga tegelemiseks oluliselt väiksem lihasmass. Klassikalises kulturismis hinnatakse rohkem proportsioone, reljeefi ning võistluspikkuse-kaalu kategooriad on tabeli järgi paika pandud.

Minu võistluspikkus on olnud viimastel aastatel -175 cm ja minu võistluskaal -79 kg. Võistluskaal kujuneb tabeli järgi välja nii: 175-100+4 =79 kg. Pikematel meestel on näiteks 180-100+6 jne.

Hetkel on minu võistlusväline kaal umbes 83 kg ja pean arvestama, et novembris võidakse minu pikkuseks mõõta näiteks 173 cm, mis tähendab, et tabeli järgi peaksin kaaluma kõigest 77 kg. Olgu lisatud, et olen kaalunud ka üle 90 kg, aga sellel suvel hoidsin kehakaalu stabiilselt 83-84 kg peal, et võistlusdieediga väga raskeks ei läheks.

Koostöös www.kaalustalla.ee meeskonnaga alustamegi uut põnevat rubriiki minu võistlusteks valmistumisest ning huvilised saavad ülevaate kulturisti dieedist ning ettekujutuse sellest põnevast spordialast.

Paari sõnaga toitumisest:

Viimastel päevadel olen alustanud võistlusdieedi esimeste sammudega. Tavatoidus on valdavalt linnulihafilee, rasvata kohupiimatooted, samuti tuunikalakonservid soolvees, lisaks värsked puu- ja köögiviljad. Hetkel olen piiranud rasvasid, aga süsivesikute ja soolade suhtes erilisi piiranguid ei ole teinud. Soolad on kulturisti jaoks  oluline pöördepunkt, sest soolad hoiavad vett organismis ja nende järk-järguline vähendamine toob reljeefi paremini nähtavale ning kehakaal langeb kiiremini.

Kõike head,

Imre Vähi

Esimesed pildid hetke vormist: 3 pilti.

  1. Esimene pilt: sportlase lemmikpoosist, mis ei ole kohustuslik poos
  2. Teine pilt: vabaseis eest
  3. Kolmas pilt:  selja tagant topeltbiitseps

Imre Vähi lemmikpoos

Imre Vähi vabaseis eest

Imre Vähi topeltbiitseps tagant

 

 

Lihtne dieediparandaja!

22. July 2011 Kommentaarid puuduvad »
Lihtne dieediparandaja!

Lihtne dieediparandaja!

Ilmselt enamus inimesi juba teab, et edukaks ja mõnusaks kaalulangetamiseks on tark hoida oma veresuhkru tase kontrolli all.

Üldjuhul tagatakse see süües kompleksseid kiudainerikkaid toidukordi.

Ent vähesed on teadlikud, et on veel üks moodus, kuidas seda teadlikult kontrollida. Nimelt, lisades oma toidule õige pisut sidrunimahla ( sobib edukalt ka näiteks veiniäädikas), võid märkimisväärselt vähendada veresuhkru taseme järsku tõusu.

Uuringud näitasid, et kõigest 4 teelusika sidrunimahla lisamine toidukorrale, langetas veresuhkru taset kuni 30%. Sarnaseid omadusi leiti ka veiniäädikal, vähendades glükoosist tulenevat reaktsiooni 31% võrra.

Kuidas seda seletada?

Ilmselt on see seotud just nende toiduainete happelisusega. On leitud, et toidu happelisus vähendab kõhu tühjenemise kiirust.

Seega ka süsivesikute imendumine aeglustub ja sellele järgnev veresuhkru taseme tõus on märgatavalt tagasihoidlikum.

Järgmine kord kui naudid suurejoonelist õhtusööki,  pigista kindlasti toidu peale ka natuke sidrunimahla või valmista salatile näiteks veiniäädika- oliiviõli kastet.

Sinu keha tänab sind!

Tervitades, Heikki

Taimetoitlane, vaata ette!

14. July 2011 7 kommentaari »
Taimetoitlus

Taimetoitlus

Tänases blogis kirjutan mõne sõnaga taimetoitlusest. On ju tegemist üha populaarsust koguva trendiga. Taimetoitlusest kui sellisest on kirjutatud pikemalt palju, seepärast kirjeldangi just pigem sellega kaasnevaid ohtusid.

Enne kui kaalud üle minna täielikule taimetoitlusele, loe läbi järgnev alljärgnev tekst.

Pärast pikki aastaid katsetusi leiti, et esiteks põhjustab taimetoitlus karnitiini, tauriini ja karnosiini puudust organismis. Inimesed, kelle organismis on liiga vähe karnitiini, on raskusi kasutada rasvu energia saamise eesmärgil. Tauriinipuudus võib põhjustada ärevushoogusid ja halba lihasfunktsiooni. Taimetoitluse puhul tavaline on ka tsingi, raua, B12 vitamiini puudus taimetoitlastel. Tsink osaleb kehas paljudes ensümaatilistes protsessides, seepärast on tema piisav varustatus kehas ülioluline.

 Vitamiini B12 piisav kogus toidus on vajalik närvirakkude normaalseks tööks ning vere punaliblede moodustumiseks.

Selle vitamiini puudus võib kergemal juhul põhjustada nõrkust ja peapööritust, ent ka närvikahjustusi, kehvveresust ja dementsust.

Harvardi meditsiinikooli professor Anthony L. Komaroffi sõnul on vitamiini B12 puudus palju laiemalt levinud kui üldiselt arvatakse.

Ta lisas, et väga tõsiselt peaksid seda soovitust võtma last rinnaga toitvad taimetoitlased, sest vitamiini B12 puudus võib põhjustada lastel raskeid arenguhäireid ja närvisüsteemi pöördumatuid kahjustusi.

Ajakirjas Journal of Agricultural and Food Chemistry ilmus artikkel, mis heitis põhjaliku pilgu taimetoitlusele. Jälgiti 30 aasta jooksul tehtud vastavasisulisi uurimustöid. Hiina teadlased jõudsid järeldusele, et taimetoitlus põhjustab B12 vitamiini ja omega-3 rasvhapete vaeguse, mida omakorda seostatakse suurenenud vereklompide, infarktide ja insuldi tekkimise ohuga.

Lõpetuseks- taimetoitlus on hea senikaua, kui lisad sinna ka liha!

Kasutatud allikad

www.charlespoliquin.com

www.kliinik.ee

Parimat, Heikki

Kogu tõde küllastunud rasvadest ja kolesteroolist!

08. July 2011 1 komentaar »
Küllastunud rasvad

Küllastunud rasvad

Tänases blogis annan ülevaate artiklist, mis pärineb spordiringkondades üsnagi tuntud treeneri Fred Antsoni sulest ning käsitleb küllastunud rasvu veidike uuema nurga alt.

Küllastunud rasvasid ja kolesterooli peetakse üheks peamiseks südamehaiguste põhjustajateks. Loogika selle väite taga on, et kolesterool ummistab artereid. Selle avastuse tegid poolsada aastat tagasi punt ambitsioonikaid teadlasi.

Tegelikult erineb tõde kapitaalselt sellest,  mida meile igapäevaselt pähe raiutakse. Unusta kõik see, mida sulle on räägitud ning mõtle hetkeks sellele- miks, vaatamata sellele, et oleme kogu oma evolutsiooni jooksul toitunud paljuski lihast ja teistest loomsetest produktidest, mis on paksult täis küllastunud rasvasid ja kolesterooli, pole me kunagi olnud haigemad kui praegu? Tegelikult registreeriti esimene infarkt Ameerikas 1920ndate keskel.  Kas arvate tõesti, et inimesed alustasid alles siis liha, või ja munade söömist?

Mis tegelikult muutus umbes sada aastat tagasi oli see, et meile öeldi, et küllastunud rasvad ja kolesterool on kõige kurja alus ja me peaksime selle välja vahetama. Samuti hakkasime me rohkem, palju rohkem, tarbima suhkrut ja süsivesikuid ning „tänu sellele läksime paksemaks ning jäime haigemaks.

Mulle on alati meeldinud ütlus, et „emake loodus on meist targem“.  Läbi ajaloo on tuua palju näiteid, kus me peame ennast targemaks, ent tuuakse maa peale tagasi kõige karmimal viisil. Haigused ka ülekaal on üks neist näidetest. Samas, toiduaine- ja ravimitööstuse kasumid on liialt magusad, et keegi tahaks selle probleemiga tegeleda.

Kui sa oled avatud meelega inimene, miks emake loodus pani küllastunud rasvad meie toidu sisse, kui rasva ja valgurikkaid toiduained on peaaegu ainsad, mida oleme söönud 99% protsenti oma eksisteerimisest. Tahtis ta tõesti meid tappa? Kui nii, siis miks me veel elame ja kuidas me oleme suutnud nii kiiresti paljuneda?

Tegelikkuses loodi küllastunud rasvad üheks meie peamiseks toiduaineks. Küllastunud rasvad täidavad meie kõhu pikaks ajaks, säilitades stabiilse energiataseme ja valgurikaste toiduainetega koostöös hoiavad ka meie aju töötamas nii nagu vaja.

Kolesterool on meie kehas äärmiselt vajalik kemikaal. Nii oluline, et keha suudab seda ise toota juhul, kui me seda toiduga piisavalt ei saa. Lähtuvalt sellest, kui palju me kolesterooli toiduga saame, reguleerib keha ise vastavalt vajadusele selle tootmist. Samuti on see sinu suur sõber juhul, kui sul stressirohke elustiil. Kolesterooli on stressiga võitlemisel esirinnas. Samuti on seda vaja võitlemaks rakukahjustustega, mis vanusega tõuseb. Rakukahjustused tekivad meie elustiilist, ümbritsevast keskkonnast ja mitte-nii-headest toiduainetest, mida sööme. Seepärast ravimitega kolesteroolitaseme langetamine, sõltumata sellest, kas sa oled noor või vana, võrdub enesetapuga.

Loodan, et pärast selle artikli lugemist näed sa paremini, kuidas need asjad on omavahel seotud ja miks sa peaksid tarbima rohkem emakese looduse poolt meile antud loomseid rasvu.

Tõlgitud lehelt www.nutriopedia.com

Originaalartikli leiad http://www.nutritiopedia.com/2011/06/the-saturated-fat-and-cholesterol-story-simplified/

Terv, Heikki

Aeroobika-uued uuringud!

29. June 2011 1 komentaar »

 

Aeroobika

Aeroobika

Tegin refereeringu üsnagi huvitavast artiklist, mis käsitleb aeroobika mõju organismile.  Mida aeroobika üldse arendab? Kas see ikka annab sellise koormuse, mida organism vajab?

Mida aeroobika endast kujutab?

Aeroobika eesmärk on väga lihtne: anda intensiivset koormust järk-järgult kõikidele lihasgruppidele, elavdada neis ainevahetust, suurendades koormust südame-vereringesüsteemile ja lihaskoordinatsiooni treenimise kaudu närvisüsteemile. Aeroobikatund mõjub seega üldarendavalt, tekitades teatud väsimuse, mis taastudes asendub suurenenud töövõimega, erksuse ja initsiatiivi tõusuga. Süstemaatiline aeroobikatreening hoiab kahtlemata kehakuju vormis, arendab üldvastupidavust ja parandab koordinatsiooni, kuna tehakse palju jõuvastupidavust nõudvaid harjutusi erinevatele lihasgruppidele ja erinevates lähteasendites.

Energeetilised mehhanismid

Kas aeroobika väärib oma nime ehk kas aeroobika ikka arendab aeroobseid võimeid? Vastus võiks olla – nii ja naa.

Inimene saab kehaliseks tegevuseks energiat kolme põhilise energeetilise mehhanismi kaudu.

Esimene on anaeroobne alaktaatne, mida jätkub 10 sekundiks. See energia on lihastes alati varuks ja taastatakse esimeses järjekorras. Selle mehhanismi abil toimuvad spurdid, heited, tõuked, hüpped.

Kui pingutus kestab kauem, muutub juhtivaks laktaatne mehhanism, mille võimsusest jätkub üheks–kaheks minutiks, mis saavutab maksimumi 30. sekundil. Selle energeetilise mehhanismi kasutusel tekib verre piimhappe sool ehk laktaat. Laktaati mõõdetakse millimoolides liitri kohta (mmol/l). Kehalisel koormusel treeningu ajal on vere laktaadisisaldus tavaliselt  2–10 mmol/l  piires. Mida intensiivsem on koormus, seda kõrgem on vere laktaadisisaldus.

Kui see on üle 4 mmol/l, tunneme, et koormus on läinud raskeks. Seda nimetatakse laktaatseks läveks. Kui mõõta pulsisagedus selle laktaadi sisalduse juures, saame nn anaeroobse läve pulsi.

Sellest kiirema pulsiga treenimine on organismile suhteliselt tugeva mõjuga ja seda peab kasutama mõistlikus annuses! Spordis nimetatakse treenimist üle 4 mmol/ l laktaadiga anaeroobseks treeninguks, 4 ümber segatsoonis treenimiseks ja alla 4 aeroobseks treeninguks. Ka tippsportlastel on anaeroobse treeningu osakaal kogu treeningtsüklis suhteliselt väike.

Kolmas mehhanism on aeroobne, kus piimhape veres ei kuhju ja seda on võimalik taluda kas või 24 tundi järjest, kui vaid kindlustatakse organism vajalike toitainete ja hapnikuga. Selle mehhanismi abil me elamegi, esimesed kaks lülitatakse sisse vaid tarviduse korral.

Uuringud muudavad arusaamu

Uuriti 25 naissoost aeroobikaharrastajat  bodyaeroobika trennis. Leiti, et treeningu kahes esimeses osas  (nendes osades just, kus tehti püstiasendis aeroobikaharjutusi) vastas anaeroobne lävi 159 pulsilöögile minutis, kuid järgmistes osades tekkis terav lahknevus pulsi ja laktaadi sisalduse vahel. See tähendab, et kahe eelmise osa anaeroobse läve väärtused ei sobi viimasele kolmele osale. Selgus, et treeningu 3. osa anaeroobse läve väärtuseks sobib kõige paremini pulsisagedus 138 lööki minutis, 4. osas 110  ja 5. osas 104 lööki minutis. Need faktid aga räägivad vastu peaaegu kõigile seni kasutusel olevatele kriteeriumidele anaeroobse läve olemuse, väärtuste ja stabiilsuse kohta.

Kuidas siis teisiti seletada nähtust, et pulsisagedus 4. osas on keskmiselt 110 lööki minutis, aga vere laktaat 4,9 mmol/l?

4. ja 5. osas sooritati kõiki harjutusi kas selili- või kõhulilamangus, vahel ka neljakäpukil. Teiseks kasutati neis osades aeglases tempos kas dünaamilisi või staatilisi jõuharjutusi. Mõlemad aga põhjustavad kokku tõmbuvas lihases verevoolu lakkamise. Selline olukord viib lihase ainevahetuse anaeroobseks, eriti kiiretes lihaskiududes ja tulemuseks ongi väga intensiivne laktaadi teke väikese pulsisageduse foonil. Sarnaseid leide on tehtud veel ja veel.

Sobimatu treeningu ohud

Need uuringud annavad palju mõtlemisainet. Esiteks, aeroobikatreenerid peaksid teadma, et jõuharjutustel on pulss suhteliselt aeglasem ja vere laktaadi sisaldus suurem kui näiteks jooksul. Teiseks, lihasvastupidavusharjutusi tehes talub inimene suurt laktaadi hulka paremini kui rahulikul kestvustreeningul. Seega on aeroobika tegelikult väga hea anaeroobika! Pidevalt suure laktaaditasemega treenimine pole jõukohane ka tervele sportlasele. Tihti ja suure laktaadi hulgaga treenides ei jõua südamelihas piisavalt taastuda ja välja võib kujuneda südamelihase düstroofia ehk ainevahetuse häire, mis vajab pikaajalist ravi.

Mida siis järeldada?

Seda, et püstiasendis tehtud aeroobikaharjutused sarnanevad füsioloogiliselt mõjult vastupidavusalade treeningus kasutatavate koormustega.

Samas ei tohiks end lasta segadusse ajada suhteliselt aeglasest pulsist jõuharjutuste ja horisontaalasendis tehtavate harjutuste puhul. Kuna laktaaditase on sellistel koormustel suur, viibid vaatamata väikesele pulsisagedusele ikkagi anaeroobses tsoonis.

Vajalikud on lisatreeningud ühtlasel aeglasel pulsil. Suurepäraselt sobivad selleks kepikõnd, jalgrattasõit ja suusatamine, paremini treenitutele ka tervisejooks. Tehes iga kahe raskema treeningu kohta kolm rahulikku vastupidavustreeningut ühtlase pulsiga põhivastupidavuse tsoonis (paarikümnelöögine vahemik aeroobse läve all), võib kindel olla, et sa ei kahjusta oma tervist. Treeni targalt!

Parimat, Heikki!

(Kasutatud www.vomax.ee materjale)

 

Näidismenüü!

19. June 2011 10 kommentaari »

Olen läbi aegade rääkinud nii hommiku-, lõuna- kui ka õhtusöökidest. Tänases blogis panen need kõik kokku. Antud toidukorrad on loomulikult ainult üks väike valik kõikvõimalikest. Tavaliselt toidukavasid tehes annan igaks toidukorraks  5-6 erinevat võimalust.

Ma pole nõus paljude populaarsete kaalulangetamise keskkondadega, kes keskenduvad üldjuhul ainult päevasele kaloraažile, heites tahaplaanile selle, kust need kalorid tulevad.

On väga tähtis, milliste toiduainetega sa oma kaloraaži täis sööd.

Mõte on ikka selles, et eranditult iga toidukord oleks läbi mõeldud ja mitmekesine.

Hästi kokkupandud toidukord annab sulle energiat, tagab täiskõhutunde pikaks ajaks ja parandab enesetunnet.

Miks ma pole märkinud koguseid?

Seda sellepärast, et kogused, mis just sinu jaoks õiged ja kaalulangetavad, sõltuvad väga paljudest erinevatest aspektidest- vanus, sugu, kehakaal, pikkus ning väga suuresti ka kehalisest aktiivusest.

 

Näidismenüü


Hommikusöök

Täidetud omlett röstitud seemneleiva ja salatiga

Munad

Seemneleib

Sibul

Paprika

Killuke juustu

Lehtsalat

Rucola

Kurk

Tomat

Maitsestamiseks pipart ja soola.

Prae sibul ja paprika, lisa klopitud munad. Prae kuni omlett on ühelt poolt pruunistunud, lisa juust ning voldi omlett kokku.

Rösti ahjus seemneleib kuldpruuniks. Serveeri lehtsalati, rucola, kurgi ja tomatilõikudega.

 

Vahepala

Kuum singivõileib

Seemneleib

Loomalihasink

Punane sibul

Tomat

Värske salat

Juustuviil

Tee koostisosadest võileib ning aseta võileivagrilli vahele.

 

Lõunasöök

Lõhepasta

Lõhefilee

Täisterapasta

Sidrunimahl

Pipar

Sool

Aedtill

Piim

Sulatatud juust

Oliivid

Puhasta lõhe ja lõika väikesteks kuubikuteks. Pane eelmisel õhtul karpi ning marineeri sidrunimahla, soola, hakitud tilli ja värskelt jahvatatud pipraga. Keeda täisterapasta rohkes vees pehmeks, kurna. Kastmeks kuumuta koos piim ja sulajuust, maitsesta soola ja pipraga, lisa ka oliivõli ja oliivid, kuumuta kaane all kõik koos läbi. Seejärel lisa lõhekuubikud ning kõige lõpuks penned.

 

Vahepala

Suvine keefirikokteil maasikate ja pähklitega

Metsapähklid

Keefir

Maasikad

 

Pane kõik koostisained blenderisse, lisa jääkuubikud ning blenderda kokteiliks. Serveeri kohe.

 

 

.

Õhtusöök

Grillitud sea sisefilee ahjukartulite ning sinepikastmega

Sea sisefilee

Kartulid

Sinep

Hapukoor

Maitsestamata jogurt

Juurviljad

Oliiviõli

Marineeri sea sisefilee vastavalt oma maitsele (sobivad ka poe valmismarinaadid) Määri kartulitele ja juurviljadele oliiviõli ning küpseta ahjus pealt kuldpruuniks. Sega kokku sinep, koor ja maitsestamata jogurt, maitsesta soola ja pipraga. Grilli eelmarineeritud sisefilee. Serveeri kohe.

6 nõuannet suviseks kaalulangetamiseks

09. June 2011 2 kommentaari »

 

Suvine kaalulangetamine

Suvine kaalulangetamine

Olen sulle kirja pannud mõned nõuanded, mis aitavad sul vältida suvist kaalutõusu. Millegipärast peetakse loomulikuks, et suvel kehakaal tõuseb…

9 kuud pingutusi ja 3 kuuga nullitakse kõik saavutatud tulemused. On ju naljakas?

1. nõuanne

Tee kindlaks, palju sa võid päevas süüa!

Kõik inimesed on selle koha pealt erinevad. See sõltub sinu soost, east, kaalust, pikkusest ja suvisest kehalisest aktiivsusest.Näiteks 100 kg mees võib endale kaalu langetades lubada palju rohkem toitu kui 60 kg naisterahvas. Või kui treenid suvel palju vähem kui talvel. Kõik see mõjutab sinu kalorivajadust. Arvuta oma energiavajadus siin. Kaalu langetamiseks pead saadud tulemusest sööma natukene vähem!

2. nõuanne

Jälgi portsjoneid.

Tervislikust toidust moodustub liigsel söömisel samamoodi rasv kui ebatervislikust. Seepärast hoia oma portsjonid kontrolli all. Kogemus näitab, et portsonid kipuvad suvel märkamatult suurenema. Toitumine on ju kaootilisem, reisitakse ringi ja seepärast süüakse väga palju restoranides ja kohvikutes.

3. nõuanne

Ära jäta toidukordi vahele.

Vahelejäänud toidukorrad tekitavad olukorra, kus keha hakkab kulutamise asemel hoopis salvestama. Ebaregulaarsus on kaalu langetamise seisukohalt kõige halvem. Proovi süüa vähemalt 4 korda päevas. Mõtle oma päev läbi ja vajadusel saad ju vahepalad kasvõi randa kaasa võtta!

4. nõuanne

Ära ole liialt piirav!

Aeg-ajalt luba endale oma lemmiktoite. Võta nädalas üks päev, kus sööd oma lemmiktoite. Kui kõrvaldad liigselt oma lemmiktoite, on oht, et lööd lõpuks kõigele käega.

5. nõuanne

Väldi magusaid jooke!

Mahlad, limonaadid, suhkrujoogid, isegi suhkruga kohvi ja tee. Lihtsuhkrurikkad joogid on kiireim tee ülekaalulisuseni, seda enam kui suvel treenid ka vähem. Vaheta need joogid vee vastu! See reegel kehtib tegelikult ka kõige magusa kohta. Siia alla kuuluvad loomulikult ka maiustused üldisemalt.

6. nõuanne

Tee trenni!

Fakt on, et suvel treenitakse kordades vähem kui muul ajal. Sinna juurde ka meeletu söömine ning lõpptulemusena alustakse iga sügist raskemana kui eelmist. Leia aega, et suvel treenida kasvõi 2-3 korda nädalas. Mõtle nii- mida rohkem sa treenid, seda rohkem tohid sa süüa!

Head suve, Heikki

 

 

 

10 minutine tuharatreening

02. June 2011 Kommentaarid puuduvad »

10 minuti tuharatreening

10 minuti tuharatreening

Kas sul pole treenimiseks üldse aega? Lapsed, töö, kodused toimetused võtavad kogu aja? Samas rannahooaeg on alanud ja tahaks kõigele sellele vaatamata hea välja näha…

Olen sulle pannud kokku programmi, mis treenib efektiivselt sinu tuharalihaseid  ja seda kõigest 10 minutiga. Ükskõik kui kiire sul ka poleks, selle aja leiad sa ikka!

Paremate tulemuste saavutamiseks korrigeeri ka oma toidulaud. Suure rasvakihi alt ei paista välja ka kõige tugevam ja ilusam lihas.

 

Programmi mõte on selles, et teed läbi allkirjeldatud harjutused ilma puhkepausideta. Kui üks harjutus tehtud, liigud kohe järgmise juurde. Iga harjutust tee suutlikkuseni, ehk siis niipalju kui sa jõuad, samas ohverdamata head tehnikat. Jälgi ka, et kui seeriad lähevad liiga pikaks (üle 30 korduse), lisa võimalusel raskust. Tuhara, nagu ka iga teise lihasgrupi treenimise juures on oluline lihastunnetus. Mõtle treenitava koha peale ja tunne, et see tõesti töötab ja saab vajaliku koormuse. Lisaks kirjeldusele vaata ka videot!!

 

1. Kükid

-          Aseta jalad õlgade laiuselt, varbad kergelt väljapoole pööratud.

-          Hoia pead kogu aeg üleval ja selga sirgena.

-          Vaikselt kõverda põlvest ja puusast ja lasku kükki.

-          Allasendis on tuhar põlvedega ühel joonel.

-          Jälgi, et põlved ei liiguks üle varvaste.

-          Väljahingates tule lähteasendisse tagasi.

-          Ülemises asendis ära põlvest jalga ülesiruta. Nii kaitsed oma põlvi.

 

2. Käärkükid või  väljaasted

-          Seisa, jalad õlgade laiuselt harkis, käed puusas.

-          Hinga sisse ja astu pikk samm taha, hoides rindkere nii otse kui võimalik.

-          Kui eespool olev reis jõuab horisontaalasendisse või sellest veidi allapoole, tõuse tagasi algasendisse.

-          Jälgi, et eesoleva jala põlv ei liiguks hüppeliigesest ettepoole.

-          Alumises asendis on eesmise ja tagumise jala põlves täisnurk.

-          Selleks, et tunda rohkem tuharalihast suuna raskus eesoleva jala kanna peale.

 

3. Pingile astumised

-          Seisa, üks jalg toetatud pingile, selg sirge.

-          Hinga sisse, astu pingile.

-          Hinga välja ja lasku tagasi algasendisse.

-          Suuremaks pingutuseks võid võtta turjale kangi või lisaraskuse (kodustes tingimustes näiteks seljakott raamatutega).

-          Harjutust võid sooritada ühe jalaga korraga või vaheldumisi parema ja vasaku jalaga pingile astudes.

 

4. Puusa surumine ülesse selililamangus

-          Lama selili, käed külgedel, peopesad vastu põrandat, põlved kõverdatud.

-          Suru jalgu vastu põrandat ja lükka vaagen üles.

-          Hoia kaks sekundit ja langeta seejärel vaagen nii, et tuharad põrandat ei puuduta.

 

5. Toengpõlvituses jala taha viimine

-          Toengpõlvituses suru põlvest kõverdatud jalga lakke.

-          Tunneta tuharalihase tööd ning katsu selga mitte liigselt nõgusaks lasta.

-          Korda kuni suutlikkuseni ja seejärel vaheta jalg.

VIDEO!!!

Terv, Heikki

Bodybalance- kas mõnus tukkumine matil või tõhus treening?

27. May 2011 Kommentaarid puuduvad »
Bodybalance

Bodybalance

Tänases blogis jätkan rühmatreeningute kirjeldamist Bodybalance´iga. Tegemist on spordiklubides ülipopulaarse treeninguga, mis ühendab endas rahuliku muusika saatel tehtavaid Yoga, Tai Chi ja Pilatese harjutusi.  Ekslikult arvatakse, et Bodybalance on lihtne tund, kust koormus põhimõtteliselt puudub. Mõni on teadmatusest võrrelnud seda tundi lausa joogamatil tukkumisega. Siiski ära lase tunni rahulikust tempost ennast eksitada, tegemist on päris keerulise lihastreeninguga, kus tegelikult saavad koormust kõik lihasgrupid. Ja üks on kindel- pärast esimest treeningkorda annavad lihased endast kindlasti mitu päeva tunda.

Sarnaselt Bodypump´ile kuulub ka Bodybalance Les Mills treeningute gruppi, mis tähendab seda, et kavad ja liikumised vahetuvad iga kolme kuu tagant. Programm  ise pannakse kokku Uus-Meremaal ning on üle maailma ühtne. See tähendab seda, et kuigi treeninguid viiakse läbi erinevate treenerite juhendamisel erinevates klubides, linnades ja riikides, on harjutused ja muusika kolme kuu jooksul täpselt ühesugused

Miks just Bodybalance?

-          annab lihastele korraliku koormuse

-          parandab rühti

-          leevendab päevapingeid ja stressi ning sisendab sinusse rahu

-          parandab painduvust

-          parandab koordinatsiooni- ja keskendumisvõimet

-          parandab tasakaalu.

 

Kellele sobib?

BodyBalance sobib tegelikult kõigile east, vanusest ja eelnevast sportlikust kogemusest sõltumata. Üldjuhul on igas tunnis võimalik kasutada ühest harjutusest nii lihtsamat kui ka raskemat varianti, mis teeb asja algajale kindlasti lihtsamaks. Lisaks sellele on Bodybalance mõnus vaheldus ka kasvõi näiteks jõusaalihuntidele, kelle saranane pingutus parandab kindlasti lihaskvaliteeti kui ka aeroobikule, kelle treening vajaks üldjuhul hädasti mitmekesisust.

Vaata näidisvideot…

Head treenimist, Heikki

 

Kas oled õhupuuduses katkestanud treeningu?

18. May 2011 Kommentaarid puuduvad »
Koormusastma

Koormusastma

Kui jah, siis võib põhjustaja olla viimasel ajal suhteliselt levinud koormusastma. Tegemist hingamisteede ahenemisega, mis tekib füüsilisel pingutusel või pärast seda. Koormusastma esineb sagedamini astmahaigetel. Nende hingamisteed on ülitundlikud erinevate ärritajate suhtes ja seetõttu tekib neil bronhide ahenemine kergemini.

Koormusastmale peab mõtlema kui füüsilise koormuse ajal või peale koormust tekib köha, ebamugavus või valu rinnus, õhupuudus, kaebused jooksmise, kuid mitte ujumise järel, lastel meeleolulangus või pahurus või kiire väsimine või loidus.

Koormusastmale peab mõtlema ka siis, kui nähud tekivad õhutemperatuuri järsu muutuse korral, näiteks köha pärast õuest tulekut või sattudes äkki külma õhu kätte.

Koormusastma tekke seisukohalt on kõrgema ja madalama riskiga spordialasid.

Koormusastma suhtes kõrge riskiga spordialad on suure hapnikutarbimisega seotud alad: jalgrattasport, jooks, jalgpall, murdmaasuusatamine, iluuisutamine, hoki ja kiiruisutamine.

Madala koormusastma tekkeriskiga spordialad on: võimlemine, võrk-, käsi- ja pesapall tennis, ujumine (juhul, kui ei ole klooriallergiat), karate, tõstmine ja ratsutamine.

Pingutusastmat saad ennetada!

Keskkond- Parim on treenida niiskes ja soojas ning vältida allergeene. Külmade ilmadega on soovitatav näo ees kanda maski, mis soojendaks sissehingatavat õhku

Toitumine- Mõni tund enne füüsilist koormust on parem vältida banaani, pähklite, mandlite, selleri ja mereandide söömist. Tähelepanu tuleb pöörata tasakaalustatud toitumisele, vältima peab liigset soola kasutamist.

Spordiala- Vali sobiv ala, hästi istuvad lühiajalised koormused. Treeningule eelnegu eelsoojendus, treening lõppegu koormuse aeglase langetamisega.

Koormus- Treening olgu jõukohane. Kui väljahingamine muutub raskeks või tekib muid koormusastma sümptome, tuleb treening katkestada.

Ravi

Koormusastma ravi ei erine tavalise astma ravist. Kasutatakse samu ravimeid. Adekvaatse ravi korral ei sea astma piiranguid sportimisele. Piisava ravi korral saab patsient elada normaalset elu ja harrastada kõiki spordialasid. Ka tippsportlaste ja olümpiavõitjate hulgas on astmahaigeid.

­Arvesta, et koormusastma ei ilmne tavapärastel kopsufunktsiooni uuringutel arsti vastuvõtul, sest provotseerivat faktorit (kehalist koormust) ju ei raken­data.

Parimat, Heikki

Kõht trimmi vol 2

13. May 2011 Kommentaarid puuduvad »

 

Kõht trimmi vol 2

Kõht trimmi vol 2

Täna jätkan oma eelmisel nädalal pooleli jäänud „Kõht trimmi“ blogi.

Nagu eelmises blogis öeldud sai, selleks, et saada endale pilkupüüdvaid kõhulihaseid, on eelkõige tähtis kõhu pealt rasv ära põletada, seda siis läbi tasakaalustatud ja kulutustele vastava toitumise ning targa treenimise. Just nimelt- kulutusele vastava toitumise. Mida rohkem treenid, seda rohkem võid sa süüa ning vastupidi. Just sellel põhjusel on nn kaalulangetamist lihtsam teha  lisades oma elurütmi ka treeningu. Süüa vähem, eriti suvel, on alati raskem, kui tiba treenida.

Arvesta, et kõhulihas on lihasgrupp nagu iga teine, seepärast peab ka kõhulihas saama piisavalt puhkust. Kuigi organismid on erinevad ja koormusest taastumine erinev, iga päev kõhulihaste treenimine (oleneb muidugi treeningust)  polegi ehk väga otstarbekas. Nagu öeldud, siis mõnele sobib treenida kõhtu ülepäeviti, teisele hoopis korra-kaks nädalas. Lihtne on meeles pidada treenituse kasvamise põhireeglit- kui iga järgneva treeninguga jõuad eelmisest rohkem, oled valinud õige treeningkoormuse, ent kui iga treeninguga, vaatamata sellele, et treenid äärmise innukusega, muutub harjutuste tegemine üha raskemaks ja raskemaks, tuleks anda lihasele puhkust. Loomulikult on teine äärmus ka liigvähene treenimine…

Seekordki annan sulle jätkuvalt ideid just koduseks kõhulihaste treenimiseks. On ju suvi rohkem vabas looduses veetmise aeg ja kurb, kui ilus ilm nullib sügisel-talvel-kevadel tehtud  raske töö.

Vaata videot!

Terv, Heikki

Kõht trimmi vol 1

05. May 2011 Kommentaarid puuduvad »

Kõht trimmi vol 1

Kõht trimmi vol 1

Suvi on lähenemas ja otsustasin järgneva paari nädala blogis keskenduda just kõhulihaste treenimisele. On ju kõhulihased „tervise peegel“ ning esimene koht kuhu pilk rändab.

Kirjeldan sulle harjutusi, mida saad teha edukalt kodus ning mis minu arust on väga tõhusad.

Loomulikult on kõhulihastele, nagu ka kõikidele teistele lihasgruppidele, erinevaid harjutusi palju, seepärast kajastan neid, mis minu arust parimad ja huvitavamad.

Alustuseks olgu öeldud ka see, et nö lokaalset rasvapõletust pole olemas. Ehk siis ainult kõhulihaste treenimisega nad rasva alt paistma ei hakka. Seepärast pead vähendama oma keharasva üldiselt, korrastades toitumist ja treeninguid.

Tänases blogis keskendun erinevatele küünarvarstoengus kerehoidmistele (ingl. k. Plank). Huvitav on ka see, et üldiselt pole jõusaali harjutusvaras väga palju aastakümnete jooksul muutunud, ent need harjutused on „laiatarbekaubana“ suhteliselt värsked.

Erinevate raskusastmetega variatsioone neist on väga palju, seepärast jõukohased peaaegu kõigile.  Alusta lihtsamatest ja järk-järgult katseta ka raskemaid. Lisaks kõhulihastele ja kere keskosale saab koormust tegelikult terve keha.

Esialgu ära keskendugi niivõrd sellele, kui kaua sa ühte või teist harjutust hoida jõuad, vaid pigem tehnikale ning sellele, et sa tunnetad oma kõhulihast.

Harjutusest pole kasu, kui koormus läheb valesse kohta!

Kõigi nende harjutuste puhul jälgi:

-          Toetu küünarvartele ning siruta keha nii välja kui võimalik.

-          Jälgi, et küünarnukid oleksid täpselt õla all.

-          Keha peab moodustama ühe pika sirge, ära tõsta tuharat liigselt ülesse.

-          Tõmba naba sisse, pinguta kere keskosa ja jälgi, et sa seljast läbi ei vajuks!

-          Hinga normaalselt ja hoia asendit nii kaua kui jõuad.

-          Lihtsam on harjutusi sooritada põlvedel, raskem varvastel.

-          Pea on vabalt ja vaade põrandale.

Harjutused:

Head treenimist!

Heikki

Bodyfitness

28. April 2011 4 kommentaari »

Esta Pilt
Esta Pilt

Tänases artiklis tutvustan Sulle bodyfitnessi võistlejat Esta Pilti. Bodyfitness on uus spordiala, mis kujutab endast ideaalset naisfiguuri ja hea vormiga võistlejat. Esta on selle ala absoluutne tipp ja võitis nädal tagasi Body-fitnessi absoluutse tiitli Eesti Karikavõistlustel.

Tegin Estaga lühiintervjuu, millest kokkuvõtte ka siia kirja panen. Head lugemist.

Värske Eesti absoluutne karikavõitja naiste bodyfitnessis Esta Pilt on hea näide sellest, et korra kui spordile käe annad, siis ei ole lihtne sellest lahti lasta. Sportimine on tõeliselt sõltuvust tekitav tegevus, kuid õnneks on tegemist hea sõltuvusega, mis vastupidiselt mõnele muule tegevusele, mõjub hästi kehakaalule ja meeleolule ning annab kõvasti juurde eluenergiat. Tegemist on ka justkui nakkushaigusega, mis samuti pigem tervisele kasulik. Nimelt on Esta jõusaalipisikuga nakatanud ka poja Edmundi, kel samuti esimesed võistlused selja taga.

Esta on sporti teinud alates 15-ndast eluaastast- ta tegeles noorteklassides kesk- ja pikamaajooksuga Eesti paremiku tasemel.

Vormis ja trimmitud kehaga inimesed hakkasid Estale meeldima veidi hiljem, peale 2. kõrghariduse omandamist.

Nüüd tegelebki Esta kehakujundamisega igapäevase kontoritöö kõrvalt.

.

Esta Pilt paremal

Esta Pilt paremal

Tal jagub energiat 5-6 korral nädalas peale 8-tunnist tööpäeva Tartu Ülikooli täiendusõppe keskuses käia jõusaali treeningutel, millele lisandub 4-5 tundi muid treeninguid nädalas. Talle meeldib joosta ning tantsu- ja venitustrennides osaleda. Lisandub veel jõutreeninguga tegelejale sobiliku ja tervisliku toidu hankimine ja valmistamine. Lisaks sellele on veel nii palju meeldivaid asju, millega tahaks tegeleda – lugeda, tantsuetendusi vaatamas käia ja omaette olles akusid laadida. Estale meeldib eriti psühholoogia- ja terviseteemaline kirjandus.

Jõusaalis treenima hakates oli ta üllatunud, kui lihtne ja tõhus on jõutreening. Jooksutreeningutel lõike joosta on märksa raskem. Tulemused ideaalse kehakaalu ja vormi saavutamise osas on kordi tõhusamad just jõusaalis- rasvaprotsent väheneb ning vastavaid lihaseid arendades saab kehakuju oluliselt muuta. Esta arvates on õige toitumine sama tähtis kui treening. Toituma ei pea aastaringselt väga üksluiselt ja end pidevalt heast-paremast ilma jätma. On lihtsalt vaja teada põhitõdesid ja kui vaja, siis tuleb teadjatelt nõu juurde küsida.

Kui öeldakse, et võistlused on sportlase pidupäevad, siis eriti just kulturismis ja bodyfitnessis on see tõepoolest nii. Bodyfitness on kaunis naiselik ala. Nii üles lööduna nagu sellel võistlusele, ei lähe Esta isegi mitte ühelegi peole. Tähtis on muidugi kehaline vorm, aga vähem tähtsamad ei ole ka soeng, meik, kingad ja kaunistatud võistlusbikiinid. Selles suhtes on Estale natuke arusaamatu, miks ikkagi nii vähe tüdrukuid tegeleb selle alaga. Samuti on talle arusaamatu, miks naised ei taha jõusaalis treenida.

Esta Pilt

Esta Pilt

Komplimente kauni sportliku keha kohta tahaksid ju kõik saada. Jõusaalis ei pea naised kartma, et liiga lihaseliseks muutuvad.

Jõutreeninguid ei peeta just eriti naiselikuks, aga Esta ei karda erineda. Ta arvab, et elus peab värve olema. Ja neid saab vaid ise sinna lisada just endale meeldivate tegevuste läbi. Kui sellest jääb väheks, siis saab neid lisada ka juustesse ja riietusse, just nii nagu tema seda teeb.

Kõigil lugejatel soovitab Esta tegeleda enda jaoks meeldivate asjadega, kindlasti sportida ning ennast armastada. Esialgsed kannatused tasuvad ennast hiljem mitmekordselt ära, iga algus on raske. Kui näed juba esimesi edusamme, on lihtsam edasi minna. Esta järgib toitumist ja rangemat režiimi just enne võistlusi, samas toitub ka muul ajal tervislikult. Kui juba kaal rasva arvelt natuke langeb, tekib mõnus rahulolutunne ja on väga lihtne rämpstoidust ning magusast loobuda.

Esta soovib head rannavormi jõudmist kõigile!

Autorilt: kuna treenin Estaga samas spordiklubis, siis tekib ikka küsimus, kust ta sellise energia ja elurõõmu võtab. Nagu ma kõrvalt vaadates ja temaga suheldes aru olen saanud, siis siin kehtib reegel: kes teeb, see jõuab. Usun, et Esta on niivõrd energiline ja elurõõmus paljuski just sellepärast, et ta tunneb elust rõõmu ja tegeleb asjadega, mis talle meeldivad. Ka spordiga tegelemine annab talle kindlasti palju lisaenergiat.

Kõike head,

Rene

Ära joo ennast paksuks!

25. April 2011 6 kommentaari »
Ära joo ennast paksuks!

Ära joo ennast paksuks!

Käesolev artikkel on just sulle, kui maadled lisakilodega, ent hoolimata sellest, et teed enda arust kõike tervislikult, rasv ei kao.

Ehk on põhjus selles, et jätad tähelepanuta magusatest jookidest saadavad lisakalorid.

Arvesta, et söömisest kordades lihtsam on ennast ülekaaluliseks juua!

Magusad joogid on kaalulangetajale üks halvemaid valikuid üldse! Erinevad uuringud on näidanud, et magusate jookide tarbimise ja rasvtõve vahel on tugev seos.

Mis teeb nad ebatervislikuks?

-          Nad on paksult täis suhkrut, põhjustades versuhkrutaseme pidevat kõikumist, mis omakorda langetab energiataset ja kõht läheb ruttu tühjaks.

-          Nad ei anna täis kõhu tunde tekkimisega märku sellest, et oled juba piisavalt joonud.

Kahjuks on tänapäeval toitude seas orienteerumine üha raskem, sest iga hinna eest üritatakse ebatervislikule kraamile kleepida tervisliku toidu nime.

Tegelikkuses on ühtemoodi suhkrurikkad kõik mahlajoogid, limonaadid, jääteed, pepsid, coca colad jne.

Paljudele võib tulla üllatusena, et isegi „ülitervislik“ jogurt kuulub kaalutõstvate toiduainete sekka. Kes vähegi süveneda viitsib, avastab, et tegelikult on jogurtis meeletu hulk lihtsuhkruid. Ei ole abiks ka rasvavabade jogurtite eelistamine. Kahjuks on neis rasv asendatud lihtsuhkrutega ja kasulikkusest rääkida pole küll mitte mingil juhul võimalik.

Isegi spordijook pole igal ajahetkel kasulik jook. Omal kohal on ta ainult pärast trenni. Tarbides muul ajal päeva jooksul, on tal täpselt samasugune efekt nagu teistelgi magusatel jookidel. Näiteks enne trenni juues on temast saadav tulemus hoopis vastupidine soovitule- energiatase langeb!  Huvitav, need joogid peaksid ju tegelikult sulle energiat andma, mitte võtma.

Mida juua?

Magusate karastusjookide asemel joo vett, dieet-või madalakalorsusega jooki. Parema maitse saamiseks võid vett maitsestada sidruni-, laimi-, kurgi-, apelsini- või arbuusilõikudega.

Dieetjookide mainimise peale kortsutab ilmselt nii mõnigi toitumisteadlane nina, ent minu arvates on suhkrurikastest jookidest põhjustatud meeletu ülekaal kindlasti hullem, kui aegajalt tehislike magustajate tarvitamine (ära saa valesti aru, ma ei propageeri nende tarvitamist, vaid annan lihtsalt soovitusi kahest halvast parima valimisel).

Parimat, Heikki

Pulsikell-asendamatu abimees vol 2

14. April 2011 1 komentaar »

Pulsikell-asendamtu abimees

Pulsikell-asendamtu abimees

Eelmises blogis alustasin erinevate pulsitsoonide kirjeldamisega. Kui mäletad, siis jagasin südamelöögisageduse kogudiapasooni viieks tsooniks – tervisetreeningutsoon, põhivastupidavustsoon, intensiivne aeroobne treeningutsoon, anaeroobse läve treeningutsoon ning maksimaalne treeningutsoon.

Mida need tsoonid siis endast kujutavad?

Tervisetreening – sellise intensiivsusega suudab organism töötada väga pikka aega ja pikalt selles tsoonis viibides areneb organismi ainevahetuse ökonoomsus. Lisaks sellele on see treeningtsoon parim südame maksimaalse löögimahu arendamiseks, kuna sellisel pulsisagedusel jõuavad südame vatsakesed täielikult täituda verega ning kontraktsioonid sooritatakse maksimaalse jõuga. Seega on see treeningtsoon hea südamelihase arendamiseks. Seetõttu sobib väga hästi algajatele ja harrastussportlastele. Võistlussportlased kasutavad seda treeningtsooni taastumiseks võistlustest, rasketest treeningutest jne. Samuti kasutakse sellist treeningut taastumiseks suure intensiivsega sooritatud kehalisest tööst, haigustest ja ülekoormusnähtudest.

Üldisest treeningmahust võiksid algajad ja harrastussportlased viibida selles tsoonis ca 25% üldisest treeningmahust. Võistlussportlased viibivad selles tsoonis üldisest treeningmahust küllaltki vähe 10-20%. Sportlastel tuleneb see asjaolust, et kerge pingutuse tsoonis viibimist kasutatakse tavaliselt taastumiseks raskematest koormustest. Samas pulsirežiimi kuuluvad ka näiteks matkamine ja intensiivne füüsiline töö. Sobib hästi rasvapõletuseks nõrgema füüsilise vormiga tervisesportlastele.

Põhivastupidavus – põhivastupidavuse tsoonis viibides areneb hästi aeroobne vastupidavus (baasvastupidavus). See treeningtsoon sobib suurepäraselt erineva tasemega sportlastele. Vähe treenitud ja harrastussportlased võiksid selles tsoonis viibida 50% üldisest treeningmahust. Väga hästi treenitud sportlased nimetavad seda ka säilitavaks tsooniks, mis nende puhul tähendab, et selles tsoonis viibimisel ei ole neile suurt treenivat efekti, kuid samas säilitab hästi olemasolevat sportliku vormi. Rahvasuus on see pulsivahemik tuntud ka kui rasvapõletustsoon.

Intensiivne aeroobne treening - intensiivsem aeroobse treeningu vorm, kus areneb väga hästi vastupidavus. Algajatele oleks sobiv selles treeningtsoonis treenida ca 20-25% treeningu üldmahust. Harrastus ja võistlusspordiga tegelevatel vastupidavusalade sportlastel käibki kogu töö põhiliselt selles ja tugeva pingutuse tsoonis.

Anaeroobse läve treening – selles tsoonis lisanduvad aeroobsetele energeetilistele mehhanismidele ka anaeroobsed energiatootmise viisid ja treeningu efektiivsus aeroobse vastupidavuse arendamisel on väga suur. Hästitreenitud sportlased arendavad selles tsoonis kiirusvastupidavust. Kokkuvõtvalt toimubki vastupidavusalade sportlastel põhitöö selles ja eelnevas treeningutsoonis, mis teeb ca 60-75 % treeningute üldmahust.
Mõõdukas pingutus – intensiivsem aeroobse treeningu vorm, kus algajatel ja harrastussportlastel areneb väga hästi vastupidavus. Algajatele oleks sobiv selles treeningtsoonis treenida ca 20-25% treeningu üldmahust. Harrastus ja võistlusspordiga tegelevatel vastupidavusalade sportlastel käibki kogu töö põhiliselt selles ja tugeva pingutuse tsoonis.

Maksimaalne treening – seda  treeningtsooni peaksid algajad ja vähetreenitud vältima, kuna pika ja ebaõige selle treeningtsooni kasutamise tulemusel võib tekkida ülepingutusseisund ning ka ületreening. Hästi treenitud sportlased kasutavad seda treeningtsooni treeningute üldmahust vaid 5-15%, põhiliselt maksimaalse kiiruse ja anaeroobse ainevahetuse arendamiseks.

Kui rääkida tsoonidest protsentuaalselt, siis toon näiteks enda vanuse (31 aastat) järgi arvutatud pulsitsoonid. Nagu näed, erinevatel spordialadel on tsoonide pulsivahemikud veidike erinevad. Ehk siis näiteks ujumisel saab keha suurema koormuse juba madalama intensiivusega treenides.

Käimine, kepikõnd, jooksmine, suusatamine, maastikuratasMaanteeratas, sõudmine, rulluisutamineUjumine
Tervisetreening112-130102-12092-110
Põhivastupidavus130-149120-139110-129
Intensiivne aeroobne149-162139-152129-142
Anaeroobse läve treening162-173152-163142-153
Maksimaalne treening173-186163-186153-176

.

Algaja peaks alustama treenimist tervisetreeningu tsoonist ning alles treenituse paranedes hakkama kasutama intensiivsemaid treeninguid. Maja ei hakata ka ju ehitama katusest, vaid ikka vundamendist. Sama põhimõte kehtib ka treeningutel. Selleks, et kasutada maksimaalse treeningu tsooni peab eelnevalt olema küllaldaselt viibitud madalama intensiivsusega tsoonides. Hea oleks, kui treeningu intensiivus erinevatel päevadel ning kahele-kolmele raskemale treeningule peaks kindlasti järgnema üks kuni kaks kergemat treeningut.

 

Parimat, Heikki

Loe lisaks Pulsikell-asendamatu abimees vol 1 siit.

Kasutatud Spordimeditsiinikeskus Vomax materjale

Pulsikell-asendamatu abimees vol 1

07. April 2011 Kommentaarid puuduvad »
Pulsikell-asendamatu abimees
Pulsikell-asendamatu abimees

Pulsikellade kasutamine treeningutel on viimastel aastatel muutunud ühe populaarsemaks. Pean kohe kummutama väite, et pulsikell on mingi moeasjake ja raha tuulde loopimine. Vastupidi, tegemist on väga praktilise asjaga ning temast saadav kasu ületab kordades tehtud kulutuse.

Tänu pulsikellale saad treeningu ajal jälgida oma südamelöögisagedust, mis lihtsustatult öeldes iseloomustab sinu tehtava pingutuse suurust. Mida kõrgem pulss, seda suurem ka pingutus.

Kindlasti pole pulsikell pelgalt tippsportlaste pärusmaa. Ülivajalik abimees on ta tihtipeale just algajale treenijale, paljuski sellepärast, et algaja treenija ei tunneta veel oma võimeid. „Liiga kõvasti“ alustades on suur oht üle pingutada ja kasu asemel kahju teha. Suhtumine, et mida raskem, seda kasulikum, ei pea kahjuks alati paika. Kõrvalt vaadates tundub vahel, et algajad treenivad intensiivsemaltki kui sportlased, seda küll kahjuks teadmiste puudumise tõttu.

Pulsikella on vaja selleks, et muuta oma treeningud teadlikumaks, eesmärgipärasemaks ja ohutumaks.

Treenides pidevalt liiga madala pulsiga, ei ole sellel sinu organismile arendavat mõju ning treenides pidevalt liiga kõrge pulsiga, on suur oht endale liiga teha. Jäta meelde ka see, et treenituse paranedes ei pruugi vanaviisi treenimine olla enam arendav, seetõttu pead esitama kehale piisavalt väljakutseid!

Millise pulsiga peaksid treenima?

See, millise pulsiga treenida, sõltub paljuski sinu füüsilisest tasemest, treeningstaažist, treeningtsükli eesmärgist ja paljust muust.

Treeningu intensiivuse iseloomustamiseks on kokku pandud mitmeid pulsitsoone kirjeldavaid tabeleid.  Siinkohal pakun välja jaotuse, mis jagab südamelöögisageduse kogudiapasooni viieks- tervisetreeningutsoon, põhivastupidavustsoon, intensiivne aeroobne treeningutsoon, anaeroobse läve treeningutsoon ning maksimaalne treeningutsoon.

Kõige täpsem viis teada saamaks just sinu organismile vastavaid ja õigeid pulsitsoone, on käia koormustestil. See on konkurentsitult kõige täpsem meetod. Lisaks on võimalik määrata pulsitsoonid ka kaudselt, nö vanusest lähtuvalt, kasutades maksimaalse südamelöögisageduse leidmiseks valemit:

Naised: 226 – vanus = maksimaalne pulsisagedus

Mehed: 220 – vanus = maksimaalne pulsisagedus

Viimase valemi miinuseks võib lugeda seda, et see ei arvesta sinu treenitusega. See, mis võib ühele tunduda lonkimisena, on teisele meeletu pingutus…

Vaata erinevaid pulsikellasid SIIT!

Jätkub…

Parimat, Heikki

  • Kaalu langetamise kursus
    Meie kokku pandud materjalide õpetavad sulle, kuidas tervislikult ning jäädavalt kaalu langetada.
    Vaata lähemalt SIIT
  • Meie FB fännileht
    Tule vaata meie FB Fännilehele:
    Iga päev uued uudised ja nõuanded
    Huvitavad mängud, head pakkumised.
    Kliki SIIA ja vaata järgi