Pulsikellade kasutamine treeningutel on viimastel aastatel muutunud ühe populaarsemaks. Pean kohe kummutama väite, et pulsikell on mingi moeasjake ja raha tuulde loopimine. Vastupidi, tegemist on väga praktilise asjaga ning temast saadav kasu ületab kordades tehtud kulutuse.

Tänu pulsikellale saad treeningu ajal jälgida oma südamelöögisagedust, mis lihtsustatult öeldes iseloomustab sinu tehtava pingutuse suurust. Mida kõrgem pulss, seda suurem ka pingutus.

Kindlasti pole pulsikell pelgalt tippsportlaste pärusmaa. Ülivajalik abimees on ta tihtipeale just algajale treenijale, paljuski sellepärast, et algaja treenija ei tunneta veel oma võimeid. „Liiga kõvasti“ alustades on suur oht üle pingutada ja kasu asemel kahju teha. Suhtumine, et mida raskem, seda kasulikum, ei pea kahjuks alati paika. Kõrvalt vaadates tundub vahel, et algajad treenivad intensiivsemaltki kui sportlased, seda küll kahjuks teadmiste puudumise tõttu.

Pulsikella on vaja selleks, et muuta oma treeningud teadlikumaks, eesmärgipärasemaks ja ohutumaks.

Treenides pidevalt liiga madala pulsiga, ei ole sellel sinu organismile arendavat mõju ning treenides pidevalt liiga kõrge pulsiga, on suur oht endale liiga teha. Jäta meelde ka see, et treenituse paranedes ei pruugi vanaviisi treenimine olla enam arendav, seetõttu pead esitama kehale piisavalt väljakutseid!

Millise pulsiga peaksid treenima?

See, millise pulsiga treenida, sõltub paljuski sinu füüsilisest tasemest, treeningstaažist, treeningtsükli eesmärgist ja paljust muust.

Treeningu intensiivuse iseloomustamiseks on kokku pandud mitmeid pulsitsoone kirjeldavaid tabeleid.  Siinkohal pakun välja jaotuse, mis jagab südamelöögisageduse kogudiapasooni viieks- tervisetreeningutsoon, põhivastupidavustsoon, intensiivne aeroobne treeningutsoon, anaeroobse läve treeningutsoon ning maksimaalne treeningutsoon.

Kõige täpsem viis teada saamaks just sinu organismile vastavaid ja õigeid pulsitsoone, on käia koormustestil. See on konkurentsitult kõige täpsem meetod. Lisaks on võimalik määrata pulsitsoonid ka kaudselt, nö vanusest lähtuvalt, kasutades maksimaalse südamelöögisageduse leidmiseks valemit:

Naised: 226 – vanus = maksimaalne pulsisagedus

Mehed: 220 – vanus = maksimaalne pulsisagedus

Viimase valemi miinuseks võib lugeda seda, et see ei arvesta sinu treenitusega. See, mis võib ühele tunduda lonkimisena, on teisele meeletu pingutus…

Vaata erinevaid pulsikellasid SIIT!

Jätkub…

Parimat, Heikki