Rasvad

Rasvad on läbi aegade olnud kaalulangetajatele “kuum” teema. Kord on nad keelatud, siis jälle lubatud. Olen sulle kirja pannud mõned tähtsamad faktid rasvade kohta.

-          Rasvadel on organismis palju rolle. Nad toimivad energeetilise varuainena, ehitusmaterjalina, kaitsevahendina, ainevahetuse reguleerijana ning isegi lahustina.

-          Rasvkude paikneb inimese kehas peamiselt nahaaluses kihis (80%) ning siseelundite ümbruses.

-          Naistel ladestub rasv üldjuhul rohkem tuharatele ja reitele, moodustades pirnikujulise kehakuju. Meestel seevastu ladestub rohkem rasva kõhu piirkonda, jättes mulje õunakujulisest kehakujust.

-          Üks gramm rasva annab 9 kcal energiat (valgud ja süsivesikud annavad 4 kcal energiat).

-          Rasvas lahustuvaid vitamiine (A, D, E, K) ei ole meie organism võimeline normaalselt omastama ega talletama, kui toit on liialt rasvavaene.

-          Rasvad võiksid toidu üldkaloraazist moodustada kuni 30%.

-          2000 kcal päevase toidukoguse puhul peaks rasva olema ca 600 kcal (67 grammi).

-          Normaalse mehe organismis on rasvasid ligikaudu 12 kg, mille energeetiline koguväärtus on 108000 kilokalorit.

-          Inimese keha rasvavarudest piisaks teoreetiliselt 1500 km pikkuseks jooksuks.

-          Eristatakse küllastunud-, monoküllastumata- ja polüküllastumata rasvhappeid.

-          Küllastumata rasvhapped kaitsevad südant ja vereringeelundeid, vältides kolesterooli taseme tõusu veres ning soodustades selle langust.

-          Küllastunud rasvhappeid sisaldavad liha, vorst, piimatooted, juust, või.

-          Monoküllastumata rasvhappeid sisaldavad oliiviõlid, maapähklivõi, seesamiõli.

-          Polüküllastumata rasvhappeid sisaldavad rasvarikkad merekalad, päevalille-, maisi-, sojaoa- ning linaseemneõlid.

-          Loomsete ja taimsete rasvade osakaal võiks toidus olla 1/3.

-          Taimsed rasvhapped on toatemperatuuril vedelad, loomsed rasvad aga üldjuhulk tahked.

-          Liigne rasva piiramine viib asendamatute rasvhapete puudusele, halveneb vitamiinide imendumine, raskeneb hormoonide tootmine. Selle tagajärjel tekib jõuetus, magusaisu, naha kuivus, küünte ja juuste haprus.

-          Kolesterool on organismi normaalseks talitluseks vajalik ühend. Oht tervisele ilmneb ainult siis, kui tema tase veres on väga kõrge.

-          Eristatakse madala tihedusega (halba kolesterooli) ja kõrge tihedusega (head kolesterooli). „Hea kolesterool“ kaitseb veresoonte seinu, vähendab ateroskleroosi arenemise kiirust ning seeläbi ka südame ja veresoonkonna haigustesse haigestumise riski.

-          Transrasvad tekivad tahkeks muudetud ehk hüdrogeenitud taimsetes rasvades. Hüdrogeenimise käigus kaotavad ka tervislikud taimerasvad oma head omadused ja tekivad transrasvhapped, mis on tervisele ohtlikumad kui searasv või muud loomsed rasvad.

-          Transrasvade olemasolu toidus on võimalik avastada, otsides pakendilt fraasi „taimne õli“ või „hüdrogeenitud taimerasv“. Oluline on just sõna „hüdrogeenitud“, sest kõik taimsed rasvad ei sisalda transrasvu ja seetõttu ei pea neid liigselt kartma.

-          Uuringud näitavad, et efektiivsem on alati kaalu langetada treenides, sest ainult toiduga kaloreid piirates, kaotad küll kaalu, kuid paljuski ka lihasmassi arvelt.

- Maksimaalselt on võimalik ööpäevas depoorasva kasutada (rasva arvel kehakaalu vähendada) 150g.