Väidetakse, et heasse vormi saamiseks on kõige efektiivsem teha madala intensiivsusega pikaajalist kestvustreeningut, reeglina intensiivsusega 60-70 % maksimaalsest südamelöögisagedusest.
Kes meist ei oleks näinud spordiklubis jooksulintide ja rataste ekraanidel sellesisulisi graafikuid?
On tõsi, et madala intensiivsusega treeningute ajal (nn rasvapõletustsoonis) kasutab keha energiasaamise eesmärgil protsentuaalselt rohkem rasva, kõrge intensiivsusega treeningul peamiselt süsivesikuid. Samas on just pärast intensiivsemat treeningut aktiivsem ka ainevahetus, mistõttu on suurem ka treeningujärgne rasvapõletus.
Nii et väide, nagu oleks tugevam treening rasvapõletuse seisukohalt mõttetu, ei pea paika.
Kui võrrelda üldise keha rasvasisalduse vähenemise aspektist 30-minutilist madala intensiivsusega kestvustreeningut ja 30-minutlist kõrge intensiivsusega kestvustreeningut, on efektiivsem kindlasti viimane, sest üldine energiakulu on olnud suurem.
Rasvaprotsendi vähenemisel tundub omavat suuremat rolli hoopis energiadefitsiit kui treeningute intensiivsus.
Kui teha iga päev meeletult madala intensiivsusega aeroobset treeningut, süüa jätkuvalt liiga palju, ei vähene rasvaprotsent kehas.
Põhjus, miks eksperdid soovitavad treenida madalamatel südamelöögisagedustel, peitub niisuguse treeningu ohutuses. Algaja ja treenimata inimene võib raskete treeningutega kahjustada oma tervist. Maksimaalsed pingutused on rohkem koormavad nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Suurem on ka koormus liigestele ning treeninguaegne kehv ja jõuetu enesetunne ei aita kuidagi kaasa eluaegse treeningharjumuse tekkimisele.
Minu soovitus on alustada treeninguid, viibides tervise- ja põhivastupidavustsoonides, ning treenituse kasvades võib hakata aeg-ajalt treeningplaani sisse lülitama ka intensiivsemaid treeninguid. Seda tehes tuleb veenduda, et suurenenud koormus on kooskõlas füüsilise vormiga.
Kokkuvõttes võib öelda, et kõrge intensiivsusega treeningud on rasvapõletuse seisukohalt niisama efektiivsed kui madala intensiivsusega treeningud ning eduka rasvaprotsendi vähenemise määrab ära ikkagi toiduga saadava energiahulga ja kehalise aktiivsusega kulutatud energiahulga omavaheline suhe.
Ehk teisisõnu: süües rohkem, kui su keha suudab ära kulutada, võtad sa kaalus juurde ning süües vähem, kui su keha vajab, väheneb ka sinu keha rasvaprotsent.
Peatreener Heikki


