Tänases blogis annan ülevaate artiklist, mis pärineb spordiringkondades üsnagi tuntud treeneri Fred Antsoni sulest ning käsitleb küllastunud rasvu veidike uuema nurga alt.
Küllastunud rasvasid ja kolesterooli peetakse üheks peamiseks südamehaiguste põhjustajateks. Loogika selle väite taga on, et kolesterool ummistab artereid. Selle avastuse tegid poolsada aastat tagasi punt ambitsioonikaid teadlasi.
Tegelikult erineb tõde kapitaalselt sellest, mida meile igapäevaselt pähe raiutakse. Unusta kõik see, mida sulle on räägitud ning mõtle hetkeks sellele- miks, vaatamata sellele, et oleme kogu oma evolutsiooni jooksul toitunud paljuski lihast ja teistest loomsetest produktidest, mis on paksult täis küllastunud rasvasid ja kolesterooli, pole me kunagi olnud haigemad kui praegu? Tegelikult registreeriti esimene infarkt Ameerikas 1920ndate keskel. Kas arvate tõesti, et inimesed alustasid alles siis liha, või ja munade söömist?
Mis tegelikult muutus umbes sada aastat tagasi oli see, et meile öeldi, et küllastunud rasvad ja kolesterool on kõige kurja alus ja me peaksime selle välja vahetama. Samuti hakkasime me rohkem, palju rohkem, tarbima suhkrut ja süsivesikuid ning „tänu sellele läksime paksemaks ning jäime haigemaks.
Mulle on alati meeldinud ütlus, et „emake loodus on meist targem“. Läbi ajaloo on tuua palju näiteid, kus me peame ennast targemaks, ent tuuakse maa peale tagasi kõige karmimal viisil. Haigused ka ülekaal on üks neist näidetest. Samas, toiduaine- ja ravimitööstuse kasumid on liialt magusad, et keegi tahaks selle probleemiga tegeleda.
Kui sa oled avatud meelega inimene, miks emake loodus pani küllastunud rasvad meie toidu sisse, kui rasva ja valgurikkaid toiduained on peaaegu ainsad, mida oleme söönud 99% protsenti oma eksisteerimisest. Tahtis ta tõesti meid tappa? Kui nii, siis miks me veel elame ja kuidas me oleme suutnud nii kiiresti paljuneda?
Tegelikkuses loodi küllastunud rasvad üheks meie peamiseks toiduaineks. Küllastunud rasvad täidavad meie kõhu pikaks ajaks, säilitades stabiilse energiataseme ja valgurikaste toiduainetega koostöös hoiavad ka meie aju töötamas nii nagu vaja.
Kolesterool on meie kehas äärmiselt vajalik kemikaal. Nii oluline, et keha suudab seda ise toota juhul, kui me seda toiduga piisavalt ei saa. Lähtuvalt sellest, kui palju me kolesterooli toiduga saame, reguleerib keha ise vastavalt vajadusele selle tootmist. Samuti on see sinu suur sõber juhul, kui sul stressirohke elustiil. Kolesterooli on stressiga võitlemisel esirinnas. Samuti on seda vaja võitlemaks rakukahjustustega, mis vanusega tõuseb. Rakukahjustused tekivad meie elustiilist, ümbritsevast keskkonnast ja mitte-nii-headest toiduainetest, mida sööme. Seepärast ravimitega kolesteroolitaseme langetamine, sõltumata sellest, kas sa oled noor või vana, võrdub enesetapuga.
Loodan, et pärast selle artikli lugemist näed sa paremini, kuidas need asjad on omavahel seotud ja miks sa peaksid tarbima rohkem emakese looduse poolt meile antud loomseid rasvu.
Tõlgitud lehelt www.nutriopedia.com
Originaalartikli leiad http://www.nutritiopedia.com/2011/06/the-saturated-fat-and-cholesterol-story-simplified/
Terv, Heikki


