Treeningpaus

Treeningpausid on tervisespordis tavaline nähtus. Kuidas mõjub treeningpaus organismile, millistele võimetele ta kõige enam mõjub?

Hea treenituse aluseks on järjepidev regulaarne harjutamine, kuid aeg-ajalt tekkivad ikka treeningpausid. Treeningpause põhjustavad haigused, traumad, mitmesugused perekondlikud ja tööalased muutused jne.

Meie töövõime näitajad langevad juba 2-nädalase treeningpusi järel märkimisväärselt ja algajamad harrastajad kaotavad praktiliselt kogu oma treenituse 6 kuulise treeningpausi järel.

Kõige enam mõjutab treeningpaus vastupidavust. Näiteks 2-nädalase treeningpausi tulemusel võib maksimaalse hapnikutarbimise võime langeda isegi kuni 20%. Vastupidavus kehveneb seetõttu, et

1. väheneb vereplasma maht, mille tõttu väheneb südamelöögimaht ja see omakorda põhjustab südamelöögisageduse tõusu koormusel;
2. langeb mitmesuguste oksüdatiivsete ensüümide aktiivsus;
3. väheneb organismi võime kasutada rasvu energiaallikana.

Samuti vähenevad treeningpausi ajal jõunäitajad, painduvus ja liigessidemete tugevus, tihti tõuseb ka kehakaal.
Kui treeningute mahud on vähenenud, on siiski võimalik olemasolevat sportliku taset mõnda aega säilitada. Näiteks on 3 kuu jooksul võimalik olemasolevat vormi säilitada, kui treeningmahud vähenevad 30% võrra. Kui ei ole võimalik 4-6 korda nädalas treenida, saab oma taset lühiajaliselt hoida 2-3 korda nädalas treenides. Kuna üldvastupidavus kipub kõige kiiremini kaduma tuleks sel perioodil pöörata tähelepanu just sellele võimele, tehes pikki madala intensiivsega treeninguid.

Täieliku treeningpausi järel peaks arvestama, et endisele tasemele jõudmine võtab rohkem aega. Silmas tuleb pidada, et orienteeruv treeningpausist taastumise aeg on tavaliselt 2-3-kordne treeningpausi kestvus. Näiteks 2-nädalasesest haigusest taastumine võtab aega 1-1,5 kuud.

Alustades samade koormustega, millega treeniti pausi eelselt, on vigastuse või ülekoormuse saamine väga tõenäoline. Seepärast võiks alustada üldkehalise ettevalmistusega, mis sisaldab jõutreeninguid süvalihaste treenimiseks ja kergeid vastupidavustreeninguid. Objektiivne võimekuse hindamine  ja optimaalsete treeningkoormuste valik aitab vältida vigastusi ja kiiremini taastada sportlikku vormi.

Allikas: www.vomax.ee